Assignment 02 AFL2601 Semester 2
ISIXHOZA [100]
Communication Dynamics in African Languages
AFL2601 Semester 2
Department of African Languages
, UMBUZO 1: Intshayelelo yezentlalo nembali kwiilwimi zesiNtu
1.1: Iindlela ezine ezisisiseko ekufuneka iilwimi zesiNtu zithobele ukuze
zibe kolu sapho lweelwimi:
Ukuhlonipha imigaqo yesintu (Respect for cultural norms): umzekelo,
ukusebenzisa amagama anobubele okanye ukunyamezela.
Ukwahlula phakathi kwezandi (Phonological distinctions): ukugcina iindlela
ezahlukeneyo zovakaliso lwezandi.
Ukugcina ulwimi lokwazisa (Lexical integrity): ukugcina amagama kunye
neendidi zawo zihlala zixhaphakileyo.
Ukwahlula phakathi kwemigaqo yesintaksi (Syntactic distinctions):
ukugcina umyalelo wemigaqo yesintaksi ehlukileyo.
Umzekelo:
Ukuhlonipha imigaqo yesintu: Ukusebenzisa amagama ahloniphekileyo xa
kuthathwa abantu abadala.
Ukwahlula kwezandi: Ukuhlukanisa phakathi kwamagama aneendidi
ezahlukeneyo zovakaliso.
Ukugcina ulwimi lokwazisa: Ukusebenzisa amagama anganyamalaliyo
kumxholo womxholo.
Ukwahlula kwemigaqo yesintaksi: Ukugcina umyalelo womyalelo
wokuthetha, njengokuthi “umfazi uthi...” okanye “umfana uthi...”.
UMBUZO 2: Isishwankathelo sokwakhiwa kweelwimi zesiNtu
2.1: Umahluko Phakathi kodidi lwesibizo esivelisayo kunye
nesingenamveliso:
Sibizo esivelisayo (productive noun): Siyakwazi ukuvelisa amagama
amatsha ngokusebenzisa iindlela ezithile, njengezandiso okanye iindlela
zokuphinda-phinda.
Umzekelo: “umfundi” → “abafundi”
Sibizo esingenamveliso (non-productive noun): Siyakwazi ukusebenzisa
amagama asetyenziselwa izikhumbuzo ezinqabileyo, kodwa angekho zindlela
zokuzisebenzisa ukongeza amagama amatsha.
Umzekelo: “indoda,” “intombazana.”
ISIXHOZA [100]
Communication Dynamics in African Languages
AFL2601 Semester 2
Department of African Languages
, UMBUZO 1: Intshayelelo yezentlalo nembali kwiilwimi zesiNtu
1.1: Iindlela ezine ezisisiseko ekufuneka iilwimi zesiNtu zithobele ukuze
zibe kolu sapho lweelwimi:
Ukuhlonipha imigaqo yesintu (Respect for cultural norms): umzekelo,
ukusebenzisa amagama anobubele okanye ukunyamezela.
Ukwahlula phakathi kwezandi (Phonological distinctions): ukugcina iindlela
ezahlukeneyo zovakaliso lwezandi.
Ukugcina ulwimi lokwazisa (Lexical integrity): ukugcina amagama kunye
neendidi zawo zihlala zixhaphakileyo.
Ukwahlula phakathi kwemigaqo yesintaksi (Syntactic distinctions):
ukugcina umyalelo wemigaqo yesintaksi ehlukileyo.
Umzekelo:
Ukuhlonipha imigaqo yesintu: Ukusebenzisa amagama ahloniphekileyo xa
kuthathwa abantu abadala.
Ukwahlula kwezandi: Ukuhlukanisa phakathi kwamagama aneendidi
ezahlukeneyo zovakaliso.
Ukugcina ulwimi lokwazisa: Ukusebenzisa amagama anganyamalaliyo
kumxholo womxholo.
Ukwahlula kwemigaqo yesintaksi: Ukugcina umyalelo womyalelo
wokuthetha, njengokuthi “umfazi uthi...” okanye “umfana uthi...”.
UMBUZO 2: Isishwankathelo sokwakhiwa kweelwimi zesiNtu
2.1: Umahluko Phakathi kodidi lwesibizo esivelisayo kunye
nesingenamveliso:
Sibizo esivelisayo (productive noun): Siyakwazi ukuvelisa amagama
amatsha ngokusebenzisa iindlela ezithile, njengezandiso okanye iindlela
zokuphinda-phinda.
Umzekelo: “umfundi” → “abafundi”
Sibizo esingenamveliso (non-productive noun): Siyakwazi ukusebenzisa
amagama asetyenziselwa izikhumbuzo ezinqabileyo, kodwa angekho zindlela
zokuzisebenzisa ukongeza amagama amatsha.
Umzekelo: “indoda,” “intombazana.”